Arvustus | Arno Tali pilk loojuva päikese poole

loetav siin → Sirp, 31.01.2020
“Ma olen tuul” | Paide Teater | lavastaja Johan Elm

Fosse seevastu annab oma tegelasele võimaluse selleks, mis Vladimiril ja Estragonil ebaõnnestub. Kuigi mehe sisim soov jääb ambivalentseks ja tema kaaslase vastuseta küsimused teadvuse salakihtidesse luurama, on tuulega ühekssaamises ja lõpuks saabuvas vaikuses ometi mingi lunastuse toon, vabanemine kõiksusse. Fosse näib viitavat, et vaikusele endas teed andes võib inimene saada osaks sellest, mida võib soovi korral nimetada ka millekski suuremaks, valguseks või jumalaks.